Autor:
Pixabay

Suvist lugemist: raamatud ja väljaanded ajaloolastelt ja arheoloogidelt

Suvi on hea aeg lugemiseks. Vaimu värskendamiseks sobib hästi ka ajalooteemaline kirjandus. Allpool toome välja käesoleval aastal ilmunud meie ajaloolaste ja arheoloogide raamatud ja väljaanded, mille seltsis suvepuhkust veeta. Lugemissoovituste seast leiab ka TÜ Ajalooringi ajakirja Muna esimese numbri.

Image
From Hoard to Archive

Värskelt ilmunud Muinasaja teadus 30 ehk „From Hoard to Archive. Numismatic Discoveries from the Baltic Rim and Beyond“ („Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd“) on kokku pandud Eesti numismaatika suurkuju Ivar Leimuse 70. sünnipäeva tähistamiseks. Pühendusteoses tuleb juttu Ivar Leimuse tööst nii Ajaloomuuseumis kui ka õppejõu ja teadurina kõrgkoolides, tema väitekirjast, raamatutest, Islami müntide kataloogist, 16.-18. sajandi kroonikate ja reisikirjade tõlgetest. Lisaks ülevaateartiklile Ivar Leimusest leiab raamatust artiklid Võnnu kirikuõpetaja Eduard Philipp Körberi numismaatilistest teadmistest, Rooma müntidest Eestis, viikingiaegsetest aaretest Põhja-Euroopas, Taanist leitud Sassaaniidi tüüpi müntidest, viikingiaegsest Edångeri aardest, viikingiaegse rikkuse mõõtmisest, ´Everlövi´ aardest, 11. sajandi Taani valitseja Sven Estridseni aegsest kahest mündist, Soome 11. sajandi viimase veerandi mündileidudest, tuvastamata hiliskeskaegsest pennist Grabianowo külast, Rembate mõisapargi 16. sajandi aarde kaaluvihtidest, tinast kaelarahadest, Soome numismaatikateadusest. Toimetajad: Erki Russow, Viktors Dāboliņš, Valter Lang. Väljaandja: Tartu Ülikooli kirjastus.

Image
Vana Tallinn

Ivar Leimuse 70. sünnipäevale on pühendatud ka teine teos - aastaraamatu "Vana Tallinn" 32. köide, mille koostasid kunstiajaloo professor Anu Mänd ja TLÜ arheoloogiakogu vanemteadur Erki Russow. Nagu raamatu tutvustustest lugeda võib, siis leiab lugeja juubelikogumikust Ivar Leimuse sõprade ja kolleegide artiklid, mis peegeldavad tema kui (linna)ajaloolase huvisid,  teemad seostuvad rohkemal või vähemal määral sünnipäevalapse poolt aja jooksul avaldatud kesk- ja varauusaja kohta koostatud uurimustega. Väljaandest leiab järgmised artiklid: Anti Selart kirjutab linnata piiskoppidest Preisi- ja Liivimaal, Tiina Kala reformatsiooniaja mentaliteedimuutustest Tallinnas, Anu Mänd pealiskirjadest ning rooma ja araabia numbritest keskaegsetel kunstiteostel. Tuuli Kurisoo ja Kaspar Kolk käsitlevad Pirita kloostri raamatukultuuri, Erki Russow ja Heldur Sander haruldast hobukastani leidu, Inna Põltsam-Jürjo kirjutab luksusmäärusest kõlvatutele naistele, Jüri Kivimäe kuulsast Tallinna raehärrast Jürgen Honerjegerist ja Mati Mandel lustakatest seikadest Ajaloomuuseumi ajaloos. Väljaandja: Tallinna Linnaarhiiv.

Image
Raamatu kaanepilt

Raamat „Purjed heisata!“ annab ülevaate eesti merekunstist kollektsionäär Tiit Pruuli kunstikogu kaudu. Peeter Lauritsa kujundatud albumis on reprodutseeritud paarsada eesti kunstnike mereainelist tööd. Tekstide autoriteks on kunstiteadlased Kadri Asmer ja Eero Epner ning kirjanik ning kirglik meremees Jaan Tätte," seisab raamatupoodide kodulehtedel. Tartu Ülikooli kunstiajaloo nooremlektor Kadri Asmer on vastavatud Mikkeli muuseumi näituse „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“ kuraator. Nii näituse kui ka raamatu eesmärk on anda ülevaade meremaali arengutest Eesti kunstiloos alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Näituse aluseks on Tartu Ülikooli vilistlase ja kirgliku meremehe Tiit Pruuli kunstikogu, mis jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda. Näitus: Mikkeli muuseumis 20.05.–15.10.2023.

Image
Raamatu kaanepilt

Ajaloo didaktika kaasprofessori Anu Raudsepa sulest on ilmunud käsiraamat „Uurimistöö ajaloos“, mille väljaandja on kirjastus Maurus. Tegemist on käsiraamatuga, mis aitab saavutada ajaloohariduse põhieesmärki: kujundada ajalooteadvust. „Uurimistöö raames tuleb tegeleda erinevate meetodite ja suundadega, mis arendavad ajaloolist mõtlemist, näiteks tõlgendada allikaid, hinnata usaldusväärsust, tegeleda multiperspektiivsusega jms,“ on kirjas kirjastuse kodulehel. Anu Raudsepp kirjutab, et materjali koostades kasutas ta oma rikkalikku kogemustepagasit: nii teadmisi, mida ta on omandanud ajalugu uurides, kogemusi, mida saanud õpilastööde võistluse žürii liikmena, kui ka oskusi, mis on tulnud, andes Tartu Ülikoolis tulevastele ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele kursust „Uurimistöö ajalootunnis“. Ta loodab, et materjal on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele abiks õpilastööde juhendamisel. Samuti sobib see üliõpilastele, kes alles alustavad oma teaduslikku uurimistööd ajaloos.

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmus professor Tõnu Tannbergi „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne (esmatrükk 2011), mis koondab valiku autori eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas osa annab ülevaate nekrutikohustusest ja selle tagajärgedest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, üldise sõjaväekohustuse ajal kehtinud usulistest ja rahvuslikest piirangutest ning kahest silmapaistvast eesti soost ohvitserist. Esmatrüki (2011) teise osa artiklitele on lisatud uurimus Vene-Türgi sõja aegsetest mobilisatsioonidest. Täiesti uus on neljas osa, mis koondab lühemaid maakondliku tasandi käsitlusi sõjaväekohustuse ajaloost ning lühiuurimust eestlastest Vene-Jaapani sõjas. Teksti toimetamise käigus on nüüdisajastatud ka arhiiviviited. Raamatu toimetas Kristina Lepist, kujundas Mari Ainso ja andis välja kirjastus Ilmamaa. Raamatu väljaandmist on toetanud Kaitseministeerium ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuur.

Image
Raamatu kaanepilt

Maikuus ilmus kunstiajaloo emeriitprofessori Jaak Kangilaski (1939–2022) elust pajatav raamat "Minu elud". Raamatu väljaandja on kirjastus Tänapäev. Kirjastus iseloomustab Kangilaskit järgmiselt: "üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja." Mai alguses kajastati Jaak Kangilaski lugu ka "Pealtnägijas". See, et legendaarne kunstiajaloolane oli nõukogude sõjaväeluure GRU agent ja Rootsi luure kaastööline ehk topeltagent, selgus laiema avalikkuse jaoks alles tema mälestustest. Vaata saadet järele siit.

Image
Raamatu kaanepilt

Ajaloo didaktika kaasprofessoril Anu Raudsepal ilmus koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga põhjalik ülevaateteos Eesti politsei lähiajaloost aastatel 1991-2022Kirjastus Argo kodulehelt saab lugeda järgmist tutvustust: "Põhjalik uurimus Eesti politsei lähiajaloost käsitleb politsei arengulugu viimastel aastakümnetel alates politsei taasloomisest 1. märtsil 1991, ligi poole sajandi pikkuse okupatsiooni järel, kuni tänase päevani. Eelloona kajastab sissejuhatav peatükk Eesti politsei likvideerimist 1940. aastal. Raamatu põhitelje moodustavad miilitsa reorganiseerimine politseiks, tormilised ja sagedasti ka kriminaalsed 1990. aastad, nende järel politsei ülesehitamise ja rahvusvahelistumise aeg ning politsei edasine töö turvalise ja stabiilse elukeskkonna loomisel. Raamat tugineb Eesti Rahvusarhiivis leiduvatele algallikatele, politseiväljaannetele, publitseeritud mälestustele, ajakirjandusele ja teemakohastele ajalookäsitlustele ning on rikkalikult illustreeritud."

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmus "Eesti merenduse ajalugu I", mis koondab olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani. Raamatu kirjutamisse andsid teiste hulgas oma panuse ka laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska, Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg, Eesti ajaloo nooremteadur Teele Saar ja ka mitmed teised instituudiga seotud inimesed. Kirjastuse Varrak kodulehelt leiab teemade kaupa selle mahuka teose autorite pika nimekirja: "Raamatu I osas annavad Jüri Vassiljev, Aivar Kriiska, Marika Mägi ja Kristin Ilves ülevaate Läänemere arengust ja meresõidu algusajast, mis hõlmab kivi-, raua- ja pronksiaega, sh saagadest tuntuks saanud viikingiperioodi. Merenduse edasist arengut, eriti Hansa aega kuni Vene-Liivi sõjani, valgustavad Jüri Kivimäe, Tõnu Raid, Kristin Ilves, Külvi Kuusk, Mirey Rütman ja Vello Mäss. Sõdade- ja sündmusterohke uusaja mõtestavad lahti Aldur Vunk, Jaan Lutt, Tõnu Tannberg, Külvi Kuusk, Erki Tammiksaar ja Bruno Pao. Eesti merenduse arengut 19. sajandi keskpaigast Esimese maailmasõjani kirjeldavad Bruno Pao, Reet Naber, Teele Saar, Ago Rullingo ja Aldur Vunk. Olulisimaid peatükke iseseisva Eesti riigi merenduse arengus käsitlevad põhjalikult Arto Oll, Reet Naber, Jaan Lutt, Hannes Vask, Raimo ja Risto Pullat, Teele Saar, Enn Kreem, Rein Albri ja Piret Hiie-Kivi. Teosele on eessõna kirjutanud Tarmo Soomere, sissejuhatused üksikosadele Tarmo Kõuts, Mart Meri, Mart Kuldkepp, Mart Laar ja Jüri Lember." Raamat on mõeldud nii merenduse asjatundjatele, meremeheks pürgijatele kui ka kõigile huvilistele. Sirbist leiab nii Tarmo Soomere kui Ott Laanemetsa uut raamatut tutvustava artikli.

Image
Ajakirja kaanepilt

1. aprillil ilmunud ajakirjas Muna on artiklid tudengite uurimistöödest, ajalooringi ja arheoloogide tegemistest ning ka natuke nuputamist ja nalja. Ajakirja väljaandja on Tartu Ülikooli Ajalooring. TÜ ajalooring on erialaselts, mis koondab peaasjalikult ajaloo ja arheoloogia instituudi üliõpilasi. Ring peab oma eesmärgiks üliõpilaste omavahelise läbikäimise mitmekesistamist ning õppejõududega sideme hoidmist. Meie traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad sügis- ja kevadreis, mälumängud, lauamänguõhtud, ajalooringi konverents ja linnatuurid. Seisame ka selle eest, et tudengitel oleks võimalikult hea ülevaade ajaloomaastikul toimuvast, selleks kutsume oma kokkusaamistele rääkima õppejõude, tegevajaloolasi, korraldame muuseumikülastusi jpm. Oleme kogukond, kus omakeskis võib tekkida väga lennukaid ideid, ning ühiselt suudame ka need ellu viia. Üheks näiteks on tudengite oma ajakirja Muna väljaandmine. Idee Muna loomiseks tekkis 2022. aasta sügisel, kui pärast ajalooringi kokkusaamist lõõpis tuumikgrupp, et peaks tegema oma Tuna (üks juhtivaid ajalooalaseid ajakirju), nii saaks iga tudeng artiklikirjutamises käe valgeks. Samas leiti ühisel kokkuleppel, et teemad peaksid olema lustakamad ja lubama sellist kirjutamisstiili, mida akadeemilise eesti keele tunnis ei õpetata. Nii valmiski Muna 1. aprilliks ja nagu ühest õigest ajalooajakirjast ikka, saab leida mitu originaalset uurimistööd ajaloost (nt Eesti arvutimängude ajaloost) ja arheoloogiast, kokkuvõtteid tudengite seiklusrikkast elust, allikapublikatsiooni ning isegi naljarubriigi ja nuputamisnurga. Ajakirja Muna saab lugeda siit.

Image
Ajakirja kaanepilt

Ajaloolise Ajakirja ingliskeelse teemanumbri „Estonia and Denmark in the Middle Ages“ / „Taani ja Eesti keskajal“ viis artiklit põhinevad 2021. aastal Tallinna Linnamuuseumi ja Frederiksborgi Rahvusajaloo Muuseumi korraldatud konverentsil Taani-Eesti suhetest keskajal kõlanud ettekannetel. Teemanumbri toimetajad olid Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung. Sissejuhatavas artiklis arutleb Thomas Riis Taani valduses oleva Eestimaa staatuse üle. Kurt Villads Jensen asetab Tallinna vallutamise kuningas Valdemar II teiste vallutuste konteksti. Tiina Kala analüüsib Põhja-Eesti linnadele väljastatud Taani privileegiürikuid. Juhan Kreem kirjeldab Taani kuninga laeva Maria parandamisega seotud probleemistikku 16. sajandi Tallinnas ning Madis Maasing analüüsib Liivimaa ja Taani suhteid 16. sajandi esimesel poolel. Tutvu värske teemanumbriga siin.

Image
Ajakirja kaanepilt

Baltic Journal of Art History talvise numbri (vol 24/2022) avatekstis „Art History as a New Discipline at the Estonian University in Tartu after the Long 19th Century“ teeb Eero Kangor sissevaate moodsa kunstiajalooõpetamise algusaastatesse, mil Tartu Ülikooli asus tööle rootslane Helge Kjellin (Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor aastatel 1922–1924). Kunstiajaloo osakonna nooremteadur Elis Pärn tutvustab artiklis „Wooden Manor Houses In Estonia 1700–1850: From Archaic Traditions to Modern Ideas“ oma peamist uurimissuunda – puitmõisate arhitektuuri ja selle erakordsust siinses kultuuriruumis. Kunstiajaloo osakonna lektor Holger Rajavee analüüsib artiklis „Jean-Baptiste Du Bos: Reflections on Genius and Art“ Du Bos´i 1719. aastal ilmunud kolmeosalist teost „Réflexions Critiques sur la Poésie et sur la Peinture“ („Kriitilised mõtisklused luule- ja maalikunstist“) ning näitab, kuidas autor on sellega olulisel määral mõjutanud läänelikus kunstimõtlemises kujunenud geeniuse narratiivi. Lvivi Kunstiakadeemia kunstiloolased Maryan Besaha, Yuliya Babunych ja Orest Holubets tutvustavad artiklis „Cultural and Artistic Dialogues in Galicia in the Second Half of the 20th Century“ ajaloolist Galiitsia piirkonda, mis tänapäeval paikneb Ukraina ja Poola vahel. Autorid näitavad, kuidas 20. sajandi II poolel aitasid kunstnike sõltumatud liidud ja n-ö põrandaalused kunstipraktikad säilitada oma kultuuri nõukoguliku kunstipoliitika taustal. Rubriigist “Miscellanea” saab lugeda Hilkka Hiiopi ja Reet Piusi lugu Kõpu Peetri kiriku altarimaalist „The Story of the Altarpiece of St Peter’s Church in Kõpu“, Kerttu Palginõmme artiklit „Saint Dymphna by Goossen van der Weyden – An Up-to-date Princess“, mis pakub täiendmõtteid 2020. aastal ilmunud kunstikataloogile „Crazy about Dymphna: The Story of a Girl who Drove a Medieval City Mad“ (ed. by Sven Van Dorst) ning Margit Sutropi järelhüüdu ajakirja pikaaegsele toimetuskolleegiumi liikmele prof Ülo Matjusele. Tutvu ajakirja talvise numbriga näiteks siin.

Image
Ajakirja kaanepilt

Veebruaris esitleti Tartus Noora hoones ajakirja Keel ja Kirjandus 2023. aasta teemanumbrit “Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu”. Teemanumbrit tutvustasid koostaja Tõnu Tannberg ja kirjandusteadlane Janika Kronberg. Ühtlasi kuulutatativälja ajakirja auhinnad möödunud aasta kaastööde eest. Üritust korraldasid Rahvusarhiiv ning ajakiri Keel ja Kirjandus. Teemanumbri aluseks on 2022. aastal mais toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused” ettekanded. Tõnu Tannberg kirjutab saateks järgmiselt: „Kirjandus- ja kultuuriteemade käsitlemine on aga kindlasti vajalik mõistmaks nõukogude ühiskonna toimimist laiemalt: võimu ja vaimu sümbioosis kogu nõukogude aja vältel. [- - -] Nagu konverentsil, on ka teemanumbri huviorbiidis nõukogude ajastut iseloomustava kirjandus- ja kultuurielu institutsionaalne ning ideoloogiline raamistik, ühiskonna vaimuelu suukorvistamise erinevad praktikad, tolleaegne ilukirjanduslik looming ja loomeolud, suhted eesti pagulastega välismaal ja rida teisigi kitsamaid uurimisküsimusi.“ Nõukogude aja teemalisest numbrist leiab järgmiste instituudi töötajate artiklid: Tõnu Tannberg „See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!“, Olev Liivik „Nõukogude Eesti nomenklatuurne kirjanduselu“, Anu Raudsepp „Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis“, Aigi Rahi-Tamm „1960. aasta laulupidu kodu- ja välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana“. Tutvu värske teemanumbriga siin. Teemanumbrist “Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu” kirjutab ka Raimu Hanson Tartu Postimehes.

Image
Raamatu kaanepilt

Raamatu "Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis", autoriteks on Juhan Kreem, Ivar Leimus, Anu Mänd ja Inna Põltsam-Jürjo. Raamatu tutvustus: "Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena." Loe lähemalt ka Postimehe artiklist. Raamatu üks autoreid, Anu Mänd, valiti 2023. aasta jaanuaris uueks Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoriks.

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmunud on allikapublikatsioon „Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“, mille koostaja ja toimetaja on Olev Liivik. Raamatu andis välja kirjastus Argo koostöös Eesti Mälu Instituudiga. Olev Liivik on kirjutanud raamatule põhjaliku saateartikli sakslaste küüditamisest 1945. aastal ning Georg Heitmanni isikust. Päeviku autor oli üks 407st Eestist küüditatud sakslasest ja sakslaste pereliikmest, kes saadeti 1945. aasta augustis Molotovi oblastisse. Küüditeekonnal hakkas ta pidama päevikut, mille lõpetas 1947. aasta sügisel, olles jõudnud tagasi kodulinna Tallinna. Kuna Eestisse tulek oli illegaalne, arreteeriti ta 1949. aasta talvel, mõisteti 20. aastaks sunnitööle ning  saadeti Venemaale vangilaagrisse. Eestisse ta enam tagasi ei jõudnud, surres Venemaal 1955. aastal. Tema lapselaps leidis päeviku pärast ema surma ja kinkis selle Eesti Mälu Instituudile. Loe pikemat tutvustust siit, arvustust Sirbist ja artiklit Eesti Päevalehest. Samuti on võimalik järele kuulata Vikerraadio saadet "Eesti lugu", kus Olev Liivik räägib Georg Heitmanni päevikust.

Eelmise aasta sügisel ilmunud kirjandusega saab tutvuda siin.

1. mai 2004 Tammsaare pargis

Meie valik ja selle tagajärjed: 20 aastat Euroopa Liidus

Arvutused

Rahvusvaheline teadlaste rühm arvutas Balti riikide ajaloolist sisemajanduse koguprodukti

Õnnesoovid

Mihkel Mäesalu sai Jaan Tõnissoni nimelise raamatugrandi